Eesti kummitööstus "Põhjala" - Printerisõbralik versioon +- Tsiklitalli foorum (http://foorum.tsiklitall.ee) +-- Foorum: Vanatsiklid (/forumdisplay.php?fid=3) +--- Foorum: Ajalugu (/forumdisplay.php?fid=18) +--- Teema: Eesti kummitööstus "Põhjala" (/showthread.php?tid=137) |
Eesti kummitööstus "Põhjala" - indrek - 25-11-2008 10:30 PM Mul on üks jalgratta esiratas, millel peal Eestis valmistatud, üsna viletsas seisukorras rehv. Ja mis siis? Ei midagi. Lihtsalt mulle meeldib seda vahepeal keerutada, ning just nagu raamatut lugedes ilmneb sellelt üha rohkem huvitavaid detaile. Mõtlesin sellest siia lühikese artikli kirjutada. Tootnud on selle Eesti kummitööstus "Põhjala" aastal 1949, vastav info kajastub ka rehvi külgedel: "Põhjala" kummitehasest ilmus hiljuti Postimehes artikkel, sai see välja otsitud: Link Postimehe artiklile Olgi tähtsaim ka siin välja toodud: Tsitaat:Ligi kolmveerand sajandit tegutses Koplis kummitoodete tehas Põhjala. Tallinn.ee ütleb Nõukogudeaegse Põhjala kohta järgmist: Tsitaat:1944-1950 Kummitööstus "Põhjala" Nüüd aga tagasi rehvi juurde: nimelt selgub rehvi lähemal uurimisel, et tehase nimi pressvormil on üsna lihtsate vahenditega mugandatud eestiaegsest kujust: ehk O/Ü on pressvormil lihtsalt täidetud, kuid ilmselt on täidis ajapikku hakanud pudenema ning ajalooline tõde on tulnud ilmavalgele. On huvitav, et tehas kasutas 49. aastal täpselt sama pressvormi mis kolmekümnendate lõpul - järelikult ei olnud nende toodang kuigi suurearvuline. Liiatigi veel - tegu on rantmantliga, mille kasutamine 40ndate lõpus üha väiksemat populaarsust kogus. Ilmselt oli seesama vorm (vormikuju) kasutusel rehvide valmistamise algusest 1937. aastal (?). Veel natuke fotosid: Embleem aastaarvu kõrval. Kas ka see on olnud "tsenseeritud"? Rehvimõõt: Veel üks ülioluline kiri, mis imekombel on jäänud puutumata ka 49. aastal: Rehvil on veel üks iseärasus: seda on kasutuse käigus üsna osavalt parandatud niidiga. Päris huvitav vaatepilt, liiatigi kui tänapäeval vaevalt enam sisekummegi parandatakse... Remondi on ilmselt tinginud tehnoloogiline iseärasus - arvatavasti on kaks poolt tootmise käigus ühendatud ning kokkupuutepind on jäänud nõrgem. Paar küsimust lõpetuseks: Kas "Põhjala" tootis ka teistsuguseid (mootorratta-? Jalgratta-? auto-?) rehve? Mis ajani toodeti selles tehases rehve? RE: Eesti kummitööstus "Põhjala" - priit - 26-11-2008 10:03 AM Hea lugu! Nagu ikka, teemat täpsemalt tundmata, lisan ka mõne oma mõtte. Tootmise lõppu on kusagil justkui mainitud, ilmselt Valdo oma jutus Auto-moto foorumis. Ilmselt kusagil 50-ndate alguses/keskel. Kas mitte läti Varonis? ei olnud viimane tootja NL-is ja lõpetas mingi 1957? Need faktid lihtsalt tunde järgi pakutud. Peale sõda oli jalgrattakummidest suur puudus, leiutati igasuguseid aseaineid, keriti köit velgede peale jne. Tegelikult oli sellal ikka ilmselt väga suur hulk jalgrattaid ennesõja perioodist milledel olid haakmantli veljed. Tänu selliste kummide tootmise lõppemisele jäid mitmed rattad seisma ja teistel vahetati rattad või ainult veljed. Ilmselt oligi peale sõda NL-is peamine haakmantli turg Eesti ja Läti ? Leedus oli justkui enne sõda olukord jalgratastega ja muidu ka suhteliselt tagasihoidlik, suurest Venemaast rääkimata. Arvan, et autokumme ja mootorrattakumme ehk rehve (kui mõni teravmeelne tarkpea peab vajalikuks parandada) Põhjalas ei toodetud kuna see sortiment oli lai ja turgu suhteliselt vähem võrreldes standardse 28" jalgrattakummiga. Keskelt lagunemise/pragunemise kohapealt - eks hilisemad kummid pragunevad sealt ka ajajooksul (üldse pealt), vorm käis ilmselt 2-st poolest kokku aga kummisegu ja riidearmatuur ikka ühes tükis sisse. RE: Eesti kummitööstus "Põhjala" - indrek - 29-11-2008 11:04 PM Kõigepealt suur tänu Priidule kommentaaride eest. Jah, defektid ei ole sellele üübile ainuomased. Klubikaaslane Michael leidis "Põhjala" reklaami raamatust "EESTI AADRESS-RAAMAT 1938-1939". Saagu see ka siia postitatud: Logo on üpris sarnane rehvil olevaga, kuid siiski veidi erinevalt stiliseeritud. Tahtsin määrata, kas ka logo on "moderniseeritud". Paremal pool tundub nagu rohkem tühja ruumi olevat, kuid kindel ei ole. |